See toimib ainult kriitilise massi saavutamiseni. Kui kõik nii teeks, siis lendab börsi hind kohe lakke.
Iseenesest tekib ilus kapitalis kohas, kus tegelt peaks kommunism suuremal määral olema.
Olukord: elekter kallis, sest tarbijaid palju, lükkan akupakid tühjaks võrku ja saan hea nutsu. Odaval ajal salvestan.
Kui nüüd KÕIK nii teeks, kes siis tarbib üldse?
Kogu see börsimajandus on prsest sündinud idiootsus. Elektrivõrk on elutãhtis asi ja see peab olema stabiilne. Börs ei soosi stabiilsust.
Absurdne ja samas ka arusaadav olukord. Enda paneelide toodetu tarvitan kõik ise ära, aga kui tekiks sellised moodsad rohepesuprobleemid, siis tuleks vist tõesti osta omale mõned paarikilovatised soojapuhurid ja need sooja ilmaga õue päikese kätte puhuma panna, et mitte enda toodetavale elektrile peale maksta... ei kujuta praegu ettegi, milline voolutarbija on kW kohta kõige odavam osta:))
Kui praegu loeb programmijupp börsihindu selleks, et ajastada pesumasinad ja boilerid odavatele tundidele, siis tuleb samal viisil hakata ajastama ka automaagilist soojapuhurite sisselülitamist miinushindade korral, et soodsamalt hakkama saada. Siiski väga ajuvaba, milliste lollustega tuleb tänapäeval tegeleda...
/tsitaadi algus/
Kolmapäeval oli elektri hind börsil miinuses koguni seitsmel tunnil (keskmiselt -2,42 eurot megavattunni kohta). Kui tavaline kodutarbija saab sellistel hetkedel rõõmustada, siis päikesepaneelide omanikele see meeltmööda ei ole. Nemad peavad sellistel hetkedel elektrit võrku müües hoopis peale maksma. „Kuidas me jõudsime olukoda, et inimesed, kes panid päikesepaneelid, peavad need päikese paistel välja lülitama, et mitte peale maksta?“ esitas küsimuse üks päikesepaneelide omanikest.
Enefiti päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusejuht Mikk Tootsi tõdeb, et miinushind ei võrdu elektriturul nulliga. „Nagu ka miinushinnaga elektri tarbimise eest makstakse tarbijale elektri tarbimise eest peale, nii tuleb ka miinushinnaga elektrit võrku müües sellele ise peale maksta,“ kinnitas ta.
/tsitaadi lõpp/
Ma ise vaatan seda pilti ainult arvutist suure monitori kaudu, nii on silmale kõige mugavam lugeda ja samas ka üheselt arusaadav. Võibolla keegi vaatab sama pilti väiksema molu kaudu või üldse mobiiltelefonist, võibolla on seal tõesti häiriv, ei tea. Mul ju täiesti p0hhui, millist klahvi klaveril vajutan või kas vajutan seda kahe sõna jagu rohkem või vähem. Sellepärast näe ka üldse probleemi, miks ei võiks tulla vastu, kui see kellegi jaoks on nii häiriv, et lausa endast välja läks ja selle eraldi teemaks pidi võtma:)
IT maailmas on kommentaar
/* algus
Tekst
Tekst
*/ lõpp
On ka ***/ tekst /***
versiooni nähtud.
Üherealised algavad jah # või ##
Ideeliselt võiks esimesed näiteid mitmerealise puhul OK olla.
Ise kasutan üldse tavaliselt
Kristjan Järvan ei saa aru, mis ametikohale ta on sattunud. Enamus jutt mis ta intervjuus rääkis ei puuta üldse tema valdkonda. Tema asi on ühistransport ja no fooritsüklid ka, aga need üldiselt on ammu juba autode järgi seadistatud, jalakäijatel ei ole võimalik ise enam neid tsükleid kuskil katkestada. Mõne kohe peal on lihtsalt nende tsüklite seadistamise küsimus.
Aga kogu see intervjuu oli ikka päris piinlik lugemine. mees räägib linnaplaneerimsest, ise on transpordiala abilinnapea.
Ja iga linnaplaneerija teab, et korraga ei ole võimalik kõigile head teha. ei ole võimalik, et autojuhte ei peedista, aga teeme ühistranspordi kiiremaks, mugavamks - kuidas? Ja kaasaegses linnas jalakäijate massiline maa alla surumine või sundida nad igal teeületusel treppidest üles-alla sillale ronima?
see mees on lihstalt idiood, täpselt sama idiootne oli selle mehe II pensionisamba laiali lammutamise õigustamine.
Ja mees valetas, et ta kasutab ise ühistransporti. EI kasuta. Noor mees ja figuur on juba selline, et läheb lõhki.
Keegi, kes tunneb nii mõndagi inimest, keda teema esimeses postituses silmas pidasin, viskas mulle ette selle vana teema. Päris huvitav lugemine ka selle poolest, kui palju foorumi kasutajad tollal teemadele siiski kaasa viitsisid mõelda ja mingite vaimukuste pildumise asemel midagi sisulist vastasid, omi kogemusid jagasid jne. Teema ise on vist üsnagi ajatu, neid probleeme esines varem ja esineb kindlasti tulevikuski.
Natuke tagasisidet, möödunud on siiski pea kaks aastakümmet juba.
Osa neist inimestest, kes oma "sotsiaalse alkoholismi" nõiaringist välja ei suutnud murda, muutusidki päris alkohoolikuteks ja on tänaseks surnud, enamjaolt kroonilistesse (ja ka psüühilistesse) haigustesse, mis käivad alkoholi liigtarbimisega paratamatult kaasas. See ei üllata vast kedagi.
Neist mõned siiski leidsid omale lõpuks mingid "laisa inimese hobid". Üks näiteks vaimustus relvadest (kollektsioneerib), teine vaimustus kah relvadest ja hakkas käima jahil (joob metsas), kolmas mässab siiani aktsiate-krüptoga, neljandast on veidrate asjaolude kokkulangemisel saanud üldse kunstiga tegelev avaliku elu tegelane jms. Nii jääb lihtsalt vähem aega nn mõttetuks igavusest tingitud tinutamiseks, sest hobid võtavad oma aja ja konkureerivad seeläbi joodikutest sõpradele kulutatud ajaga. Lisaks kõik need hobid ahvatlevad ka tegema ühtteist kainelt.
Paar inimest suutis aga oma sotsiaalse alkoholismi hobiks keerata, üks ostis omale pubi (ja seejärel teise jne) ning teine ehitas ise väikese-hubase ööklubi, hiljem lisandunud sinna juurde saunad, resto, majutus jne. St need mõlemad inimesed joovad endiselt, aga leidsid tasakaalu just selle kaudu, et nüüd võtab ürituste korraldamine, teiste lõbustamise eest vastutamine jne nii palju aega, et pudelisse vaatamine jääb juba allapoole tervist kahjustavast piirist. Samas on neil tänu "isiklikele joomakohtadele" säilinud vana tutvusringkond ja lisandunud sinna joomakohtade kaudu inimesi ja tegevusi, kes ka teiste alkohoolikute elu huvitavamaks (st tegusemaks) on muutnud. Tolle teema alustamisel poleks selliseid positiivseid arenguid julgenud oodatagi ja ega foorumiteema kui selline siin ei aitagi. Mul oli lihtsalt mure sõprade pärast, aga elu ise juhatas nad huvitavamatele radadele. Vist mõjutas osaliselt ka "keskeakriis", kus tuli vaadata peeglisse, et kas see nüüd ongi kõik, mida veel kunagi kogeda tahaks. Samas eks mõni neist on siiani oma "lõpusirgel", üritab ületada finishijoone ilma gaasi maha võtmata...
Olen kasutanud tsitaadi alguses kahte trelli järjest, siiani pole vastu nina saanud. Asi vist selles, et paned iga rea ette, võiks tibake vähem olla küll. See, et kellelegi need lihtsalt ei meeldi, pole põhjus loobumiseks!
/Tsitaadi algus/ Lõpeta ükskord see eesti keele reostamine oma trellitamisega /tsitaadi lõpp/
Trellid on lihtsalt väga üheselt mõistetavad. Praegu hakkasin googeldama, mida hashtag tähendab, sest pole nendega kusagil kokku puutunud. Saan aru, et mingi sotsiaalmeedia teema ja foorumitesse ei sobi. Jutumärkide vahel tsiteerimine siin samuti ei toimiks, sest kui ei suudeta lugeda mõttega kaasa isegi paarist lausest pikemaid kommentaare, ei suuda ammugi keegi jälgida, millal tähistavad jutumärgid minu tsiteerimist ja millal tsiteeritud jutus olevat tsitaati. Eks ma katsun midagi muud trellide asemel kasutada, kui need nii kohutavalt häirivad.
Teemaks on küll automaks, aga point pole algusest peale ju tegelikult mitte maksus endas, vaid maksustamise viisis. Kõik oleks loogiline, kui see soodustaks autode taaskasutamist võõraste riikide autotööstuse nuumamise asemel. Kui olekski näiteks 60e aastamaks, kuid kuupõhine (st 5e/kuus haaval) kuni näiteks 2000e reaalse turuhinnaga kõigile autodele (nii sõiduautodele kui kaubikutele) ja seda mitte auto omamisel, vaid auto kasutamisel. Nii nagu teistes riikides, kus ei karistata mitte omamist, vaid saastamist (kasutamist) ja sedagi “astmeliselt” seal, kus autode kasutamine tekitab probleeme (ummikud tekivad linnas või kiirteedel). Sealt kallineks maks vastavalt auto tegelikule väärtusele, et kes saab omale lubada rohkemat, see ka maksab rohkem. Selline maksustamisviis oleks koormav, kuid ei teeks kedagi vaeseks ja täidaks ka kliimaeesmärke, soosides kasutama olenevalt aastaajast ja otstarbest just selleks kõige paremini sobivaid autosid. Praeguses olukorras maksustatakse näiteks mu naabri peatatud registrikandega kastimoskvitsi (kasutab seda vaid oma põllul/heinamaal) üle 600e aastamaksuga. Kuidas saab üldse sellise eelnõu esitanud inimeste puhul eeldada, et nad ei ole arengupeetusega? Kas selle poolt andsidki inimesed valimistel oma hääle?
///Selleks tuli vahetada nii koole, elukohta, kui ka töökohta ja nüüdseks on selline elukorraldus saavutatud ja see oli kõike seda väärt.///
Minul oli seda näiteks kurb lugeda, sest see on juurteta inimese jutt. Kui sugupuu ulatub sadade aastate taha, kes kõik on samas talus elanud, seda talu kasvatanud oma järeltulijate jaoks, et neil veel parem seal oleks, siis on tõepoolest väärt pigem maksta mistahes automaksu või teisi ebaõiglaselt pealesunnitud koormisi kasvõi oma toidulaua arvelt. Need on paraku inimesed, kes on elanud siin omal maal üle kõik sõjad ja kelle juurest leiavad peavarju need, kellel endal midagi ei ole ja sõja eest põgenema ei pääse (sest kõik ei saagi pääseda). Sõja ajal ja järel oli ka minu talu sisuliselt pagulaslaager, kus kõik tegid tööd selleks, et kõigil oleks leib laual, sõjas vanemateta jäänud lapsed peaksid vastu kuni oma elu alustamiseni jne. See on just see eluviis, tänu millele on meil olemas rahvusriik ja mida praegune valitsus likvideerida üritab, sest nende uute koormiste tingimustes viiakse just need inimesed ohtlikult allapoole vaesuse piirist. Maal on selles osas lihtsam, et kartul tuleb põllult, piim lehmast/kitsest ja liha laudast või merest, ei sure keegi ära ka üksluisema toiduga, aga üha kasvavaid arveid tuleb ikka maksta, lapsed tuleb kooli viia-tuua jne. Ma ei räägi üldse endast, sest mul valikud, mida pole paljudel ega saagi olla kõigil. Sinu kiidetud elukorraldus on ilma maaeluta võimetu end ülal pidama, sama käib ka valglinnastunud küprokikülade kohta.
Neid samu puudujääke näen paraku suurepäraselt ka nende Ukrainast põgenenud perede pealt, keda oleme siin sõja algusest peale aidanud. Ka seal põgeneti linnadest algul samamoodi taludesse ja sõja laienedes nende taludeni alles lahkuti riigist. Ootavad aega, kui alad vabastatakse ja lapsed nii suured, et minna esimesel võimalusel tagasi ehitama ülesse oma põlistalu. Need on juured, mis aitasid kaua neid inimesi seal kohapeal, kellel sealgi juuri enam polnud. Sellise elukorraldusega kelkimine on lihtsalt hale, selles pole midagi kadestamisväärset või eeskujuks toomist väärivat.
///Kui riik tahab, et teistest riikidest vanu autosid sisse ei tooda, siis on tal õigus seda teha.///
Miks peaks riik tahtma seda, et siin teenitud väärtused-raha riigist välja viiakse uusi autosid ostes odavate vanade asemel? See riigi romulaks muutumise jutt on ju pullikaka, sest “romukategoorias” tähendab mujalt toodav vana auto sisuliselt seda, et enda n+1 korda keevitatud ja läbi sõidetud Audi 80 asemele tuuakse sile, roosteta ja pikema ressursiga Audi 80 ja vana romu läheb juppideks või romulasse. Vaata kuidapidi tahad, inimene ostab ja omab autosid nii enne kui pärast oma võimaluste ulatuses ja pärast välismaalt “romu” toomist sõidab ta siin turvalisema ja paremas korras autoga ka siis, kui auto tootmisaasta on sama. Oleks mõistlik, et see kajastuks ka plaanitavas automaksus.
See “riik tahab” lõhnab väga tugevalt korruptsiooni järele, sest sellest kaotavad kõik, riik veel kõige rohkem, aga võidavad ainult uute autode maaletoojad.
Edasi lihtsalt mõttemäng: kui kohtud ei ole korrumpeerunud, siis tuvastatakse see, et seadused osteti kellegi poolt, varem või hiljem. Aga selleks ajaks on automaksuga kogutud juba miljoneid, mida on õigus hakata riigilt tagasi nõudma. Kust leitakse see raha? Korruptsiooni toime pannud (või ähvarduste tõttu suurärikate huve kaitsvad) poliitikud ju seda tagasi ei maksa. Tehakse uus maks, et riik need võlad oma kodanike ees ära saaks klaarida? :))
Ei maksa nina nii püsti ka ajada, et meie siin kuidagi riigi maksupoliitikat või seadusi mõjutaksime. Selleks on kabinettide kaupa ametnikke ja juriste. Ja kui nad ka kohe ei märka, siis mingil hetkel jõuab ka neile kohale, et rahvas on leidnud augu ja hakati skeemitama ning see auk lüüakse kiiresti kinni.
Aga absurdiga seoses kasvõi seda, et mingi suvaline kaubik või pirukas on registris veoauto ja näiteks praamil maksab veoka hinda. Vbl ülevaatusel ka.
Skeemitamise vaatest rääkides. Ilmselt peavad paljud ettevõtted masinapargi üle vaatama. Hetkeinfot arvestades on tulemas korralik vanemate masinate eraisiku alla vormistamine. Keegi ei hakka alla 5000eur autol maksma 2000-3000eur omanikuvahetuse tasu. Korralik tulu riigile nii riigilõivu, kui käibemaksu näol.
Samuti üks tore näide automaksu absurdsusest.
2 täpselt sama masinat. Üks sedaan. Teine universaal
Universaali maks osutub ca 15% suuremaks kui sedaanil. Nii registreerimine kui aastamaks.
Need viimased jutud on maksuehitajatel nüüdseks ilusti läbi loetud ja salvestatud ka muidugi, seega on kindel, et selline skeemitamine surutakse eos maha.
Vanasõnagi räägib midagi vaikimise kullasärast, keegi mäletab veel? Vist mitte eriti.
Mõttetu skeemitamine millest alati võib mingi jama tulla, sest viimasena koputatakse ikka sinu uksele ja küsitakse, et kas oled selle risu omanik. Ja millalgi saavad ka lapselapsed teada, et kuskil päranduse seas on ka mingi auto. Küll rahvas selle maksu alla neelab, sest eestlane lepib lõpuks kõigega ja kui autot vaja, siis maksad. Ehk lihtsalt väheneb müügiaktiivsus ja autot peetakse kauem ning järgmise ost kaalutletum.
Ma ei ole öelnud, et panen suvalise inimese vastutavaks kasutajaks.
Ikka selle kes selle auto ostan ja sõita tahab.
Näiteks, mina soovin osta sinu auto, aga ei soovi seda haiget registreerimise maksu maksta. Sina müüd auto ostu-müügi lepinguga mulle, sina jääd omanikuks, mina vastutavaks kasutajaks. Kõik patud tulevad mulle. Hetkel ma muidugi kursis ei ole, kas auto aastamaks käib vastutava kasutaja järgi või omaniku järgi. Kui vastutava kasutaja järgi, siis kõik kindlustused, trahvid, maksud käivad vastutava kasutaja järgi. Autot ainult ei saa müüa. Kui nüüd mina soovin seda autot edasi müüa ja uus ostja samuti ei soovi regamise maksu maksta, pöördub ta müts käes sinu poole. Sina registreerid ta uueks vastutavaks kasutajaks. Kompenseeritakse Muidugi su 15 minuti pusimist. Muidugi ostjatele jääb risk, et sa sured ära, lähed pankrotti, tekivad muud jamad, aga ostu-müügi lepingutega peaks saama vähemalt utiliseerida. Tõenäoliselt hakkab see nii toimuma.
Kui vormistad kellegi vastutavaks kasutajaks siis see inimene peab oma nõusoleku andma. Niisama jah ei saa.
Kedagi ei saa niisama lambist määrata vastutavaks kasutajaks. Teed lepingu ja loodad, et sattusid korraliku inimese otsa, aga ikkagi jääd auto omanikuks.
Vastutav kasutaja on isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu (nt rendileping, liisinguleping) alusel ja kes peab
sarnaselt sõiduki omanikuga tagama sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
Vastutav kasutaja peab andma digitaalselt allkirjastatud nõusoleku enda andmete kandmiseks registrisse. Vastutav
kasutaja võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.
Vastutava kasutaja märkimiseks tuleb sisestada füüsilise isiku isikukood või juriidilise isiku registrikood, lepingu
kuupäev, vajadusel lepingu number ning vastutava kasutaja e-posti aadress. Seejärel tuleb oodata vastutava
kasutaja nõusoleku andmist.
Vastutav kasutaja (registreerimistunnistuse omanik) on eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit või veesõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse.
