Viimased sõnumid

Marko
16:11 eile
» » #1474533
fdghfgh
16:07 eile
» » #1474532
Minu arusaamise kohaselt ei käivitu see asi nii, et nii kui seadus jõustub, laksatakse kohe regamismaks- ikka nii, et mis juba eelnevalt omanikku vahetanud, need ka jäävad sellisteks ning ei mingit lisakulu. Aga kui müüd esimest korda juba jõustunud seaduse ajal, siis maksad.
Aga asjast. Et mul plaan kunagi üks liisinguauto maha müüa ning jääkväärtuse ja müügihinna vaherahaga mingi normaalses seisus riist osta, siis olen juba üle poole aasta selle pilguga turgu uurinud. Ka tonniste variandid olen läbi kaalunud. Tegelikult muidugi on tonniste seast raske midagi asjalikku leida, eriti kui margieelistused olemas ja tahad teda tõesti kauem kui paar aastat pidada, aga näiteks kaks tonni on juba suhteliselt lihtsam. Hindade juures tulebki tegelikult vaadata üsna lihtsaid asju- kas on omanik nii ahne, et hindab oma keskpärase käula räigelt üle ja nii müübki teda juba pikemat aega ning ilmselt jääbki müüma või tegu ärikaga, kes lihtsalt oma viis sotti juurde liitis, aga auto sellest paremaks ei muutunud. Seega sõeludki vaid otse omanikult variante (ma põhimõtteliselt ei kavatse huiareid sponsoreerida isegi sobiva auto korral) ja nende puhul vaatad, et hind on selline, et ärikale väga huvi ei paku, sest ilmselt ei ole omanik ärika pakutud kiirostu numbriga nõus, aga kuna sina tahad siiski korralikumat autot, siis võid ka väheke rohkem maksta. Ja muudkui lappad kuulutusi, lased numbrid guugli otsingust läbi, taustakontrollist ja kui seal ka üv akt heitgaasidega saadaval, siis veelgi parem- pilt autost on juba üsna täiuslik ja kui kohale minnes tegelikkus ka silma ei kriibi, siis oledki leidnud endale sobiva auto.
looder 23
15:41 eile
» » #1474531
fdghfgh, kuni selle aasta lõpuni otsid. Alates järgmisest aastast on esimene omanikuvahetus nii jõrm, et pead lõpuni või viid pressi alla.

Sellega olen nõus,et alla tonni on võimalik leida auto mis peab aastaid. Isegi isegi pea remontima ning kuu kulu võib jääda alla 50 euro. Sealhulgas kõik, v.a. ostuhind ja kütus. Mõned aastad tagasi tegin siin ühes teemas arvutuse. Kui kulu oli 33 euri, sisaldas , hoolet, remonti, kindlustust, rehve, ülevaatust. Umbes 15-17tuhat aasta läbisõit. Kõik hoolded ja remondid olid lastud teha, v.a kõik esisilla ja käigukasti puksid vahetasin korra ise.
Kärss
14:57 eile
» » #1474530
///Noh ja üle Eesti neid kohti kokku lugema hakata, nii palju pole kellelgi aega.///

Mul ei ole aega, aga ma loen väga kiiresti - oleks igati tänulik, kui viitsiksid need tähelepanekud kirja panna, kasvõi jupphaaval iga kord peale järmise lolluse peale vihastamist. Ise nagunii ei jõua igale poole kohapeale vihastama minna:)
Kärss
14:49 eile
» » #1474529
Jah, aetakse jura.
Jah, ka probleem on olemas.
Aga probleemiga tegeletakse nagu selles anekdoodis, et joodik otsib tänavavalgustuse posti alt koduvõtit, sest sealt on hea valge otsida, mitte et ta selle sinna kaotanud oleks. Lihtne on rääkida vanusest ja dementsusest, aga kui perearstki ei märganud seda, võis avarii põhjus olla milleski muus, mis just sel hetkel dementse inimese tähelepanu kriitilisel määral hajutas. Mõnikord on selleks liiklusmärkide jm teekattemärgistuste rägastik, mõnikord silma paistev/peegelduv päike, noorematel kipub olema vajadus toksida sõidu ajal telefonisse sõnumeid, aga ka üksainus salongis ringi lendav kärbes hajutab mõnikord tähelepanu rohkem kui need eelnevalt pakutud variandid. Isegi kärbes vs promill kannatab võrdluse välja. Aga võtit otsitakse ikka lambi alt, sest sealt on hea valge otsida ning töövõiduna defineeritakse otsimise protseduur, mitte võtme leidmine.

Praegused isepidurdavad ja sõidurada jälgivad autod on ikka väga teine maailm nende esimese põlvkonna kõrval. Kui tehnika veaprotsent on väiksem tänase keskmise mandunud oskustega autojuhiga võrreldes, võikski sisuliselt selliste autode rooli lubada purjus või dementsed inimesed ning statistiliselt saakski parema tulemuse kui tavaliste kainete juhtidega:) Praegu kõlab nagu nali, paarikümne aasta pärast enam vast mitte - sisuliselt siis isiklik juhita takso, millega lubadeta takso omanik end tööle-koju laseb sõidutada.

Arikliteski kõlama jäänud "ainult maal poodi sõidan" on tegelikult probleem. Seda teevad seal maal paljud igapäevaselt promilliga ja lubade-kindlustuse-ülevaatuseta ning ilma probleemideta, sest riskitase on nii tohutult erinev linnaliiklusest. Seda üritan öelda, et see dementne on seal maal oma eluks hädavajalikke sõite tehes tõenäoliselt ohutum kui keskmine legaalsete lubade omanik, kes kusagil Aasias omale auto rendib ja kohalike jaoks tavapärases liikluse virrvarris hakkama üritab saada. Igaüks, kes selle vanuri poole näpuga osutab, võiks arvestada, et ka meie oleme saanud oma juhtimisõiguse nö avansina ega saa nendega hakkama igal pool, kus me tegelikult sõita tohiksime.
fdghfgh
14:38 eile
» » #1474528
Deus, ma ostsin hiljuti ajutise auto alla viie soti ja peale nõrgapoolse kässari ei olnud ühtegi muuda häda. Mootorgi käis nagu kulda. Kuulutusi tuleb vaadata ka börsist, soovist ja okidokist- paljud ei taha maksta siinse keskkonna kõrgeid kuulutamistasusid.
fdghfgh
14:34 eile
» » #1474527
Lihtsalt su heietused on niivõrd pikad ja lohisevad, et lased diagonaalis silmad üle. Sry, kui hetkel mööda rääkisin. Minu point ongi, et kui auto läbib ülevaatuse, ei ole üldse vaja hakata rohkem pead vaevama- vähemalt selles osas on üv tänapäeval suht kindel koht. Tonnise auto puhul ei mõelda väga, kas läbib järgmise ülevaatuse- see selgub järgmise üv ajal. Ja tonnine auto ei ole enam see, mis garantiiajal rämedalt roostetab- ta kas on juba läbi roostetanud ja pressi all saadetud või korda tehtud ja liikleb edasi. Ja nagu juba mainisin, siis mnt taustakontroll annab üsna hea pildi auto seisukorrast. Kui nt kaks aastat tagasi on tehtud märkus (läbiva) rooste kohta, siis autot vaatama minnes pööradki tähelepanu neile kohtadele- kas on teibi-makro tuuning või jupp ära vahetatud. Ning igas üv punktis saab teha tehnilise kontrolli ning saada hinnang auto hetkeseisule- selleks ei pea kuskile esindusse või tuntumasse töökotta minema. Tegelikult on tonniste seas normaalses seisus autode valik üsna suur. Sõitis siiani ja läbis ülevaatused, siis võib suht kindel olla, et sõidab mõne aasta veel. Ja sellest piisab.
Deus
14:20 eile
» » #1474526
Ausalt öeldes Eesti turult tonniga selline masin leida, millega järgmist ülevaatust ka läbiks, on tänapäeval kergelt ulmevaldkond. Need ajad on kahjuks läbi, kus 250 eurise Opel Vectraga sai peale paari mõnekümne eurise vea eemaldamist ülevaatuselt läbi. Mis siis et 5's käik ei läinud sisse ja uksed ei käinud lukku ja veel mõned asjad aga vähemalt ülevaatusetehniliselt oli korras.
Tonni eest leiad sellise, millega järgmise ülevaatuseni sõita ja siis võib-olla saad veel üheks aastaks.
Ma siinkohal ei eita lotovõidu võimalust.
Kärss
14:14 eile
» » #1474525
Miks Sa kirjutad roostetäpi otsimisest 1K hinnaklassi autode juures, kui reaalselt hakkavad paljud autod rämedalt mädanema juba garantii jooksul ja samal ajal teisel ei teki neid probleeme ka aastakümnete jooksul? Ostjal on vaja osata neid teineteisest eristada, mitte tegeleda roostetäppidega.

///ostueelselt ei jõua keegi kõiki plastkatteid maha kruvida///
///keegi ei otsi autot igaveseks, et põhja alt või plastikute tagant roostetäppi otsida///

Mina kirjutan, et seda ei tee, Sina kirjutad üle, et seda ei tee... mis sellise plärtsumise mõte on? Foorum on samal ajal täis teemasid ja inimeste kurtmist, et ostueelselt ei kontrollinud ühte, teist ja kolmandat ja pärast on remondiarved tuhandetes. Selliseid asju tuleb kontrollida mitte selleks, et osta auto igaveseks, vaid selleks, et ka järgmisele ülevaatusele veel asja oleks. Leiad minutiga mitukümmend sellist teemat siit samast, kui vaid otsida viitsid. Ostuabi teemade mõte on vältida sellistesse olukordadesse sattumist.
looder 23
14:03 eile
» » #1474524
Lisan veel, et kraaksatuse, et tõsta kiirust linnas 10km/h saab jalakäija surma. Vähemalt % suureneb drastiliselt ja nüüd, 85 inimene elab. Antud kiiruse juures tuleks naist esiklaasist välja koukida, mitte ei ole asfaltil. Kas jälle aetakse meile jura, et pea maantee kiirusel inimesele otsa sõites ei saagi surma?
fdghfgh
13:51 eile
» » #1474523
Seda ma mõtlesingi- tegelikult on peenhäälestuseni jõudmine väga hea asi, see näitab, et on suudetud targalt üles ehitada selline süsteem, mis töötab ja jääbki töötama kui aeg ajalt vaid natukene näppida, kohandada hetkeeluga.
fdghfgh
13:47 eile
» » #1474522
Sa püha müristus, kärss- keegi ei otsi autot igaveseks, et põhja alt või plastikute tagant roostetäppi otsida- vaja on leida käru, mis on läbinud või võimeline läbima ülevaatuse, mis ei jäta parklasse liitrit mootoriõli ja mille sumpast ei lenda vulkaani kraatrist väljuvaga sarnast suitsupilve. Püüa vahel võtta asju natukene elulisemalt, olen seda juba maininud, sinu süvaanalüüsid ei huvita kedagi peale sinu enda.
looder 23
13:38 eile
» » #1474521
No telefonist vaadates, siis pigem vastas ikka paremale. Vasakule vastas hetkel kui oli juba astunud või astumas vöötrajale. Sellepärast ongi ühes teises teemas nõrkemiseni jahutud sellest müstilisest silmsidest. Mõlemad peavad aru saama, et mida teine teha kavatseb. Jalakäijal võib ju õigus olla, aga kannatanuks jääb ikkagi jalakäija. Sellepärast ongi vaja silmside luua, sest sa ei tea ju, kes on roolis. Seekord oli dementne vanapapi.

Videot vaadates tundub, et pidurdamine siiski toimus. Vahetult enne vöötrada vajub auto esiosa alla.

Lisaks sean kahtluse alla kiiruse 85.

https://www.google.com/search?q=peatumisteekond&oq=pea&a
mp;gs_lcrp=EgZjaHJvbWUqDggAEEUYJxg7GIAEGIoFMg4IABBFGCcYOxiAB
BiKBTIGCAEQRRg5Mg0IAhAAGIMBGLEDGIAEMgoIAxAAGLEDGIAEMgoIBBAAG
LEDGIAEMgcIBRAAGIAEMgYIBhBFGDwyBggHEEUYPDIGCAgQBRhAMgcICRAuG
IAEMhYIChAuGIMBGK8BGMcBGLoCGLEDGIAEMgcICxAuGIAEMgcIDBAAGIAEM
gcIDRAAGIAEMgcIDhAAGIAE0gEIMjY3NmowajSoAg6wAgE&client=ms
-android-xiaomi-rvo3&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8
&chrome_dse_attribution=1#vhid=Nms7AY--Jb2maM&vssid=
l


Selle lingi kohaselt on 80km/h sõitva auto pidurdus teekond 35m +reageerimisteekond 22m. Kui pidurdamine algas vahetult enne vöötrada, siis auto oleks pidanud peatuma minimaalselt 7 autopikkuse kaugusel. Videos on auto umbes 3 autopikkuse, äärmisel juhul 4. Kas tagurdas tagasi?

Nüüd on 2 võimalust. Kas meile on avalikult aetud kämara jura selle peatumisteekonna kohta ja auto peatub varem või aetakse arvutustes midagi segamini.

Ei õigusta vanapapit, aga ei näe ka jalakäijat puhta lehena.
fdghfgh
13:37 eile
» » #1474520
Marko
13:28 eile
» » #1474519
## Oleks siis algselt olemas tugev kondikava, millele tasapisi liha hakatakse külge panema ja vajadusel ka natukene ümber tegema ning lõpuks on valmis korralik tugev keha, mille puhul jääb edaspidi vajalikuks vaid peenhäälestus (nagu üks pm hõiskas)

See peaminister sai oma avalduse eest teenimatult peksa kahjuks. Põhimõtteliselt oli tal ju õigus. Liiga suured muutused puhtalt selleks, et keegi saaks oma arutu valimislubaduse ellu viia, pole kunagi head. Stabiilsus on väärtus omaette, seda aga ei mõisteta, hetkeline au ja kuulsus on poliitikutele palju olulisem kahjuks.
Ata2
13:27 eile
» » #1474518
Lisaks siia ühe Rahvaalgatus.ee - st leitud iva: Nimelt peaks e-hääletamine olema disainitud nii, et sul on VÕIMATU valesti hääletada. Praegu on sul vaid VÕIMALIK õigesti hääletada. (Valesti hääletada - siin siis "ebaseaduslikult" võtmes).

Autoportaali sobiv näide ka: Kui mujal maailmas on autokasutajal võimatu sisse lülitada tagumist käiku, mis purustab auto, siis meil piltlikult öeldes saad seda teha koos lubadusega auto hiljem tasuta remontida...
Kärss
13:24 eile
» » #1474517
Maaksi lingil olevate otsingukriteeriumitega on juba pool tööd tehtud, et algaja jaoks kõik valesti läheks. St ma ei kritiseeri mitte otsingukriteeriume, vaid need on nö targa inimese valik, mitte algajale otsimiseks nende kriteeriumite järgi.

Seal on välistatud VÄGA palju häid autosid, mille MAKSIMAALSE kW number on kas liiga suur või liiga väike, kuid inimesed kasutavad mootoreid vaid murdosa ajast sellises "max" pööretevahemikus. Reaalelus maksab kõige rohkem väändekõvera kuju, ehk siis algaja jaoks maakeeli see, mis tunne on roolitaga:)

Aastaarvu piiramine (mitte vanem kui 2005a) tähendab seda, et seal nimekirjas on palju sellist tollast blingbling ebatöökindlat lollust nagu otsepritse koos kõigi oma pöördklappide jm mittevajalikuga, väga elektroonikat täis aetud ka lihtsamad autod (nt see, kui keeruliseks on aetud mootori või isegi elektriakende juhtimine, millega varem või hiljem mõni elektrik tõenäoliselt tegelema peab hakkama), just halvad versioonid keyless entryst, elektrilisest käsipidurist, mõnel elektrikaabeldus asendatud osaliselt juba valguskaablitega jne. Seda nimekirja pole mõtet jätkata, sest maaks oskaks need mõistlikud variandid sealt välja valida, aga selliste küsimuste küsija kindlasti mitte. Need piisavalt uued autod on nii odavad siiski põhjusega, milleks on pea alati probleemide/pidamiskulude hinnalipik.

Isegi ainult paar aastat vanemaid autosid valikusse võttes oleks tõenäosus hea auto leidmiseks juba oluliselt suurem. Küsimus ongi selles, kui palju vanem? Kui on piisavalt palju vanem, siis käivitumisprobleemi korral kratsid minuti kukalt, määrid korraks küünealused ära ja paned käima. Kui mitte nii vana, tuleb juba osta OBD2 lugeja (reeglina mitu tk, sest nende ühilduvusega on kuhjaga probleeme, kuid odavam on osta neid kasvõi 10 erinevat selle asemel, et lasta iga tõrke korral auto teenindusse vedada ja seal diagnoosida ning veateateid kustutada). Osade markide/mudelite puhul ei piisa ka OBD2 lugejast, vaid on vaja ka tootja originaalprogrammi ja oskusi ja nii see lõpuks lappama lähebki. Sellepärast soovitangi piisavalt uue auto ostusoovi korral sageli päris uut turu odavaimast otsast - saad kusagil 150e kuumaksu eest 150tkm/5a+ garantiid koos moodsama ajastu ohutuse ja mugavustega, ei pea eelpool kirjeldatu pärast pead vaevama, kalli remondi riskid on maandatud ega pea tegelema ka "sott sinna ja tänna" tüüpi piduriklotside-ketaste jms-ga. Vanema ja piisavalt uue autoga kisub muidu ikka sinna autohobi kanti ja kui ikka kisub, on põhjust vaid kaabut kergitada, sest taaskasutus ruulib!

Roostetamise kindlaks tegemist ei tohi kindlasti alahinnata! Aga ka siin on vaja eelteadmisi, millistel ja mis täpsemalt mädanema kipub, sest ostueelselt ei jõua keegi kõiki plastkatteid maha kruvida ja sealt aastatega kogunenud mulda maha kraapida kriitiliste kohtade ülesse leidmiseks. Välja paistva roostega (isegi ära kukkunud küljekarpidega, kui rooste piirdubki vaid sellega) on kõige lihtsam-odavam tegeleda, paljud autod kantakse maha just mingite põikitalade jms mädanemise tõttu, mis välja ei paista, aga mille vahetamise töömaht oleks jõhker. Õõtsakinnitused kere küljes on teine klassikaline näide - mõnel autol lihtsalt tehtav, mõnel teisel suurem ettevõtmine, aga sellest aru saamiseks on vaja kogemusi.

Siin foorumis on piisavalt pilte ka põhja alt väga korralikult mädanevatest 3a vanadest autodest (keregarantii tähendab mõnikord esindusest juurde ostetud kallist kerehooldust iga hoolduse juures ja keregarantii tähendab üldiselt vaid läbiroostetamisgarantiid, roostega esindused tegelema ei peagi), mõned 10a vanused on juba suht varemetes, samas pole raske leida ka mõne mudeli 30a vanu roosteta eksemplare või 40a vanu, mille pleekinud värv ja algav pindmine roostetamine teeb auto kaubanduslikult eemaletõukavaks, aga millel on ressurssi kindlasti rohkem järel, kui paljudel tuliuutel garantiiga autodel. See illusioon, et aastaarv kaitseb kuidagi juba olemasoleva või lähiaastail tekkiva rooste eest, võib anda väga valusa õppetunni, sest rooste põhjuseks ei ole ainult aastad.

Teema algatajle soovitus: vali välja mis meeldiks ja kasuta otsingut, et tutvuda mudeli konkreetse aastakäigu/tehnikaversiooni tüüpvigadega. Sama mudelinimi ja isegi aasta võib tähendada ka täiesti erinevates riikides valmistatud ja sisuliselt erinevaid autosid - globaliseerunud maailmas ei ole mõistilk takerduda "prantslane", "sakslane", "japs" jne eelarvamustesse.
KultK
13:20 eile
» » #1474516
Loomulikult on selline asi kurb, kuid tuleb arvestada asjaoluga, et auto lähevad samuti ajas turvalisemaks ja enamus täna müügisalongist välja sõitvaid autosid oskavad ise pidurdada, valda vajadusel kiirust jne. Liiklusõnnetusi, mis on tekitatud hooletusest või tähelepanematusest jääb ajas aina vähemaks, kuna autode baasvarustuses olevad ohutusseadmed "päästavad" paljudel juhtudel.
fdghfgh
12:51 eile
» » #1474515
Meie häda ongi see, et kunagi pole olnud pikka plaani (nagu üks erakond hõiskas)- tuleb uus valitsus, uued ministrid ja kõik hakkavad jälle midagi lammutama, midagi ümber tegema. Oleks siis algselt olemas tugev kondikava, millele tasapisi liha hakatakse külge panema ja vajadusel ka natukene ümber tegema ning lõpuks on valmis korralik tugev keha, mille puhul jääb edaspidi vajalikuks vaid peenhäälestus (nagu üks pm hõiskas)- vastavalt elu poolt tehtavatele korrektiividele pisikesed modimised, aga ei- tuleb uus luud, pühib kõik vana minema ja siis hakkab jälle nullist midagi leiutama, kokku klopsima, soperdama, mätsima, pläkerdama. Siis jälle tuleb euroopast uus seadus ja jälle vaja kõik ümber teha. Nii krdi tüüpiline see meil. Sellepärast helgemad pead ilmselt ei tahagi riigi ehitamisega tegeleda, sest nende ideed võivad olla ajutised, uusi ideid põrgatatakse kabinetist kabinetti ja kedagi ei huvita, teed rasket tööd, aga tulemuseks ütleb mingi juhtmeke, et see ikka ei lähe mette ja tõmbab vee peale. Selge ju, et kaob huvi asjas sees olla.
looder 23
12:23 eile
» » #1474514
Ma ei oska öelda, masedanii palju sõitnud, et enamus sellest teest võid sõita "kinnis silmi".
Pärnu poole minnes peast tulistades, siis kuni Kernuni lisandub kaob vasak rada. Tankla juures pead reastuma paremale ja kaob vasak rada. Pärast Riisipere risti reastud paremale kuid sinust paremale jääb veel kiirendusrada. Siis kaob kõigepealt parem rada ja siis vasak.

Jah, kui sa sõidad sõiduautoga, siis võib üllatusi tekkida. Pärnu poolt tulles sama. 2 esimest kahe realist kaob vasak rada ja siis pärast Kernut tekivad-kaovad vasakus rajad. Sama on ka Rootsis 1+2 teedel. Teine rada tekib koos pealesõidu teega ja hiljem teine rada kaob.
fdghfgh
11:43 eile
» » #1474513
Ei tormanud miskit, rahulikult läks ja vaatas ringi. Keegi ei eelda, et ksukilt 85ga mingi auto tuiskab
https://jupiter.err.ee/1038446/pealtnagija
5min13sek on see koht.
Deus
11:08 eile
» » #1474512
Siis kui sa kaamerast oled mööda sõitmas, lendab tsikkel tagant peale ja teeb sinust möödasõitu. Pildi pealt paistab heal juhul tsiklisti kiiver, kui sul madalam auto. Endal isiklik kogemus ca 10 aastat tagasi, vb on vahepeal kaameraid uuendatud, parendatud vms ja seda enam ei tohiks juhtuda, ei tea. Tookord aga õnneks auto Audi80 ja tsiklist poolikult näha.
Deus
11:06 eile
» » #1474511
Inimfaktori vastu ei saa kunagi. Ükski parool pole murdmatu, vaja piisavalt suur haamrit kõigest.
Siin teemas välja toodud ametnike iseendael töö tegemist on juba mainitud. Uus etalon sündis aga nüüd lisaks automaksu tegelastele:
https://www.delfi.ee/artikkel/120293475/kliimaminister-viska
s-toendatud-liiklusohutusmeetme-korvale-ja-loob-nuud-valiste
-ekspertideta-uut-susteemi
Ata2
11:03 eile
» » #1474510
Kuna siin läks põtkimiseks e-hääletuse teemal, siis tooks paar elulist näidet, mis just viimasel ajal silma on hakanud. Inimesed kaotavad raha. Kümneid tuhandeid! Keegi helistab, aetakse mingit mesijuttu/ähvardatakse - ja inimene võtab oma PIN-koodid ja laseb kurikaela AnyDeski või mõne muu kaugtöölaua rakendusega oma arvutisse. Et raha on läinud jäädavalt, selgub tihti alles hiljem. E-hääletus on selliste olukordade jaoks nagu loodud! Ei ole vaja mingit iba, et inimene võib hiljem ümber hääletada, minna jaoskonda vms. M-hääletus toob aga asja täiesti uuele tasemele, kus kogu toiming käib poe taga ja puht füsioloogiliselt pole inimesel võimalik meenutada, mida mõningad "sõbrad" tema mobiiliga tegid.

See, et seadusandja selliseid võimalusi ignoreerib, näitab, et tal on ilmselt VÄGA tõsine põhjus mitte loobuda e-hääletusest, vaid, vastupidi, muuta see veel ebaturvalisemaks!
looder 23
10:59 eile
» » #1474509
fdghfgh, Pärnu omad käisid ikka Haapsalus ülbitsemas. Said laksu vastu "mune".
looder 23
10:54 eile
» » #1474508
Mismoodi tsikkel põhjustab sulle trahvi?
maaks
10:46 eile
» » #1474507
Seal valikus mõned täiesti kobedad tunduvad olema:
https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php?bn=2&a=101&
amp;f1=2005&g1=1000&g2=1200&k1=65&k2=110&
;h[0]=1&i[0]=1&ae=-3&af=50&ssid=138720682&am
p;ak=0

Meeles tuleb pidada ainult, et käiks kaarega mööda nendest "valges garaažis" pildistatus sõidukitest (müüja Balticar). Mazdad ilmselt samuti ei vääri üle vaatamist - päris kindlasti on kere lõppenud.
Deus
10:32 eile
» » #1474506
Ma pole väga palju enam sõitnud Pärnu otsa, kas ma eksin, kui ütlen, et ühe koha peal 100 alas läheb üks kaherealine kokku kolmerealiseks ja siis kaob ära vasakpoolne rida, mitte parempoolne?

EDIT: Vaatasin kaarti ja vist mõtlen seda Kernu viadukt ja pealesõit jne asja, mälupilt igatahes meenutab, et maru kummaline oli seal see radade kokkujooksmine.
looder 23
10:26 eile
» » #1474505
Ülegabariidiline veos on ette planeeritud veos, väljastatakse luba kindlale ajale, vajadusel saateautod möllavad, reguleerivad liiklust. Põllumajanduses ei saa nii. Seal sõltub asi ilmast ning pole võimalik mingeid Vendi valves pidevalt hoida, et nüüd lähme põllule ja õhtul tuleme tagasi, olge valvel. Või kui sadama hakkab, tuleme varem. Artiklis oli veel, et renoveerimise käigus kadus kõnnitee. Keset küla kadus laiend, kus varem sai teist sõidukit mööda lasta.

Lollus lolluse otsa.

Pärnumaal Nurmes ehitati ristmikule pop-mall saared. Pärnu poolt tulles ja tehes vasak pööret maha pöörde reast, on 3 varianti. Kas tõmbad poolhaagise rattad üle äärekivi, tõmbad vahepeal vastassuunda "sirgu" või võtad tuimalt otse minevast rajalt ruumi juurde, takistades sellega tagant tulijaid.

Teine tripper loodi Märjamaale liikluslahendus Olerexi ja Statoili tanklasse. See on ikka nii keniaalne plaan, et selle keniaalsuse välja mõtlejad ja vastuvõtjad võiks sanitaarlasu teha.

Järgmine tripper Märjamaalt 10 km Tallinna poole, Vaimõisa putka parkla dildotamine. Kui varem sai Pärnu poolt parklasse minna varakult, eemaldades sõidurajalt kasutades enne parklat oleva bussipeatuse laiendati ning sealt edasi olevat asfalti riba. Põhirada sai pidurdamata teed jätkata. Nüüd pead kogu kogu kolonni maha pidurdama kui tahad parklasse minna. Parklast välja sõites on dildorea alguses ja lõpus liiklusmärgid täpselt nii kõrgel, et varjavsd veokijuhi peeglivaate ära. Sitaks ohutu taas.

Noh ja üle Eesti neid kohti kokku lugema hakata, nii palju pole kellelgi aega. No ja see jaburdus mida Pärnu sissesõidule ehitatakse. See tuleb jaburdus kuubis. Ühe rea asemel hakkavad autod seisma kahes reas. See on eos juba perse kukkunud projekt ning ei lahenda mitte kuidagi läbilaske võimet. V.a. öösel kui foorid vilguvad.
Deus
09:21 eile
» » #1474504
https://i.redd.it/xlpogyt004ra1.jpg
Tahtiski 5't sisse suruda, pani ühe hambaga mööda vasakule lihtsalt.